Haapsalust saab keiserlik kuurort

Haapsalu kujunes keiserlikuks kuurordiks 19. saj. keskpaiku, mil oli tööle hakanud kaks mudaravilat, mida hakkasid külastama Vene õukonna liikmed ja kõrgaadli esindajad. See tähendas Haapsalu võimudele ühtlasi vajadust asuda linna välisilme parandamisele ja kaasaegsel tasemel suvitusolude loomisele.

Nii hakati kindlustama kaldajoont, et siia rajada haljastatud teed ja pargid, kus suvitajatel jalutada või puude varjus jalgu puhata. Hakkas sündima Suur Promenaad, suvituselu keskpunk. 1852. aastal õnnistati sisse äsja valminud õigeusu kirik. 19.saj. lõpus (tõenäoliselt) ehitati Kuursaal ja kõlakoda, mis kujunesid suviste muusikaürituste meelispaikadeks.

Just sellel kaldapealsel armastas kunagi jalutada helilooja Pjotr Tšaikovski. Tema mälestuseks paigaldatud kivist „Tshaikovski pink” asub hotellist vaid mõne sammu kaugusel.